Keskkonna-Aabits
Kuidas meie saaksime aidata
Inimene ja keskkond
​
Inimesed on keskkonna probleemide alus, seega peaksime ka meie selle probleemi lahendada. Rahvastiku arv aina suureneb ning inimesed tahavad elada aina mugavamat ja lihtsamat elu. Lõpuks jõuame punkti, kus meie soovid ei ole enam jätkusuutlikud. Selleni jõudmise vältimiseks peame kõik kasvõi natukene panustama, sest väiksed sammud viivad suurte eesmärkideni. Maa on meie kõigi ühine elupaik ning peaksime hoidma seda kui oma kodu.
Millega saaksime meie muutusele kaasa aidata
- Jälgi oma tarbimist, väldi impulssoste ning lühikese elueaga esemeid
- Saada oma kasutatud asjad tagasi ringlusesse
- Vaata, et tekkinud prügi jõuaks sellele ettenähtud kohta
- Jälgi oma digijalajälga, kustuta regulaarselt ära ebavajalikud failid ja kirjad
- Säästa energiat, kustudades ruumist lahkudes tuled ning võttes elektroonikaseadmed vooluvõrgust välja
- Säästa vett, ära jäta seda põhjuseta jooksma
- Võimalusel kasuta ühistransporti või jaga ühte autot oma lähedastega
Nende soovitustele tähelepanu pöörates saad juba märgatavalt vähendada oma süsiniku jalajälge. Kui sa tunned, et sinu muudatustest pole kasu, siis mõtle, mis saaks, kui kõik oma elus selliseid muudatusi teeks ning kui tulemus oleks positiivne, siis järelikult on kasu. Oma süsiniku jalajälge saad arvutada veebilehelt https://lingid.ee/UFnLJ .
Prügi sorteerimine
Prügi on inimtekkeline ning selle kuhjumine on kujunenud ülemaailmseks probleemiks. Kuna suurt osa tekkivatest jäätmetest saab tänapäeval edukalt taaskasutada oleks probleemi leevendamiseks kõige lihtsam lahendus prügi sorteerimine. Ideaalses maailmas võtaksime luubi alla ka rahva ületarbimise, kuid esmalt peaksime keskenduma asjade võimalikult kaua ringluses hoidmisele. Jäätmete liigiti kogumine teeb meile selle võimalikuks. Prügi sorteerimine ei ole üldsegi nii kulukas või keeruline, kui inimesed tahavad arvata. Kõige odavam viis selleks on jäätmete sorteerimine nende tekke kohal. Selgeks tuleb teada vaid üksikud põhitõed, et me suudaks seda ka korrektselt teha. Prügiga vastutustundlik käitumine on meile väga oluline, sest see on meie kliimamuutuste üks suurimaid põhjustajaid, samuti võivad ladestunud jäätmetest sattuda ohtlikke aineid meie maapinda ning keskkonda, mis omakorda saastavad meie vett ja loodust.
​
​
​
​
Siit leiad paar meeldetuletavat pildikest prügisorteerimise kohta.
Rohkem abi jäätmete sorteerimisega leiad siit lehelt
Kas teadsid, et on olemas globaalne ületarbimise päev? Meie tohutu tootmis- ja tarbimisühiskonna tõttu saavutame ökoloogilise defitsiidi juba aasta esimeste kuudega. See tähendab seda, et oleme ära kulutanud kõik selleks ettenähtud aastaks looduslikud varad. Aastal 2023 oli see päev 14. märts. Võrdluseks aastal 2019 oli see päev 29. juuli.
Inspiratsiooniks
Mida teha kasutatud kilekottidest?
Kilekotid ei vaja peale kasutust koheselt minema viskamist, ostetud kilekotiga saab käia mitu korda poes ning kasutada seda teistel otstarvetel. Aastas toodetakse ligi 5 triljonit kilekott , millest vaid 1% jõuab taaskasutusse. Keskmiselt kasutab inimene sama kilekotti ainult 12 minutit, kuid selle ühe kilekoti lagunemiseks võib prügilates kuluda kuni 1000 aastat. Selle parandamiseks on parim lahendus taaskasutus, olemasolevatele kilekottidele anda uus elu ning siis proovida nende uuesti soetamist viia miinimumini.
​
Mida teha kasutatud plastikpudelitest?
Keskmine inimene kasutab elu jooksul 16 380 plastikpudelit, see tähendab, et ülemaailmselt valmistatakse neid 1,3 miljardit tk päevas. Neist vaid 23% jõuab taaskasutusse. Juhul, kui sul ei ole pudeleid võimalik taarakogumispunkti viia, proovi neist ära viskamise asemel meisterdada midagi lahedat.
Mida teha kasutatud purkidest?
Purgid, kas siis klaasist või muust materjalist on väga head loominguliste tööde alused. Nendest saab teha pliiatsitopse, küünlaid, terraariume ning samuti on neisse väga hea teha hoidiseid. Kui otsustad teha purgi sisse küünlaid, siis proovi seda teha kasutades oma vanu küünlaid. Kraabi oma küünlavaha jäägid ühte potti, sulata seal üles ning vala uuesti purki.
Majapidamisvahendid, mida saab aja jooksul vahetada loodussõbralikumate variantide vastu.
Kindlasti ei ole vajalik kodust kohe ära visata väikseid kilekotte, lappe ja pabereid ning plastiknõud, kuid uuesti neid soetada pole ka vaja. Need saab asendada näiteks puuvillast, linasest või bambusest valmistatud kottide, kaante ning lappidega.
Kuidas käia säästlikumalt poodlemas?
Enne poodi minekut mõtle täpselt välja, mida sul vaja on. Pane kirja oma söögisoovid ning koosta nende põhjal omale nimekiri või ostulist. Sellega väldid poes ebavajalikke asjade soetamist ning impulssostude tegemist. Nii säästad raha ja väldid toidu äraviskamist. Huvi korral loe lisaks toiduarmastaja märkmikust.
Retseptid, et vältida toidu äraviskamist
Keskmine inimene viskab ühe aasta jooksul ära umbes 2000€ väärtuses toitu, ülemaailmselt tähendab see ligi 1,5 miljonit tonni äravisatud toitu aastas. Kõige tihedamini visatakse ära piima, saia, kartuleid, juustu ja õunu. Selleks, et ka kõik need asjad saaks enne oma tähtaega ära kulutatud, viska pilk peale allolevatele retseptidele. Loe rohkem toiduraiskamise kohat siit.
Huvitavaid retsepte võid leida järgnevatelt veebilehtedelt:
​​
